Bøger af Lee Jaerock

Dok sam se vräao unazad Gospdovim koracima za vrememog hodöaš¿a u Svetu zemlju, došao sam do plavih vodaGalilejskog mora. Ose¿ao sam se kao da sam se vratio unazad2000 godina u vreme našeg Gospoda. Nisam mogao da pröemniti pored jednog kamen¿i¿a, niti pored jedne travke a da nebudem zadivljen njihovim znäajem....

Dok sam se vräao unazad Gospdovim koracima za vrijememog hodo¿aš¿a u Svetu zemlju, došao sam do plavih vodaGalilejskog mora. Osje¿ao sam se kao da sam se vratio unazad2000 godina u vrijeme našeg Gospoda. Nisam mogao dapro¿em niti pored jednog kamen¿i¿a, niti pored jedne travkea da ne budem zadivljen njihovim znäajem....

20-╓Ç╒ñ ╒ñ╒í╓Ç╒╕╓é ╒╜╒»╒½╒ª╒ó╒¿, ╒»╒í╓Ç╒ú ╒┤╒¿ ╒╢╒╖╒í╒╢╒í╓é╒╕╓Ç ╒ñ╒º╒║╓ä╒Ñ╓Ç╒┐╒Ñ╒▓╒½ ╒╕╓é╒╢╒Ñ╓ü╒í╒╢ ╒è╒í╒▓╒Ñ╒╜╒┐╒½╒╢╒½ ╒í╒┤╒╕╓é╒¼ ╒░╒╕╒▓╒½╒╢ ╒╛╓Ç╒í╒╡, ╒╕╓é╓Ç ╒╕╒╣╒┤╒º╒»╒¿ ╒»╒¿ ╓â╒í╓â╒í╓ä╒º╓Ç ╒í╒║╓Ç╒½╒¼ ╒í╒╡╒ñ ╒¬╒í╒┤╒í╒╢╒í╒»: ╒Ç╓Ç╒Ñ╒í╒╢╒Ñ╓Ç╒¿,╒╕╓Ç╒╕╒╢╓ä ╒í╒┤╒ó╒╕╒▓╒╗ ╒Ñ╓Ç╒»╓Ç╒í╒ú╒╕╓é╒╢╒ñ╒½ ╒╛╓Ç╒í╒╡╒╕╒╛ ╒«╒í╒╡╓Ç╒º ╒«╒í╒╡╓Ç╒┐╒í╓Ç╒í╒«╒╕╓é╒í╒« ╒º╒½╒╢ ╘▒╓Ç╒Ñ╓é╒Ñ╒¼╒Ñ╒í╒╢ ╘╡╓é╓Ç╒╕╒║╒í╒╡╒½, ╒î╒╕╓é╒╜╒½╒╕╒╡, ╒Ñ╓é╒í╒╖╒¡╒í╓Ç╒░╒½ ╒┤╒╢╒í╓ü╒Ñ╒í╒¼ ╒┤╒í╒╜╒Ñ╓Ç╒╕╓é╒╢ ╒┤╒º╒╗ ╒í╒┤╒ó╒╕╒▓╒╗╒╕╓é╒⌐╒Ñ╒í╒┤╒ó,╒╜╒»╒╜╒í╒╢ ╒¡╒╕╓é╒╝╒╢╒Ñ╓Ç╒í╒┤ ╒ó╒í╒ª╒┤╒╕╓é╒⌐╒Ñ╒í╒┤╒ó ╒░╒í╒┤╒í╒¡╒┤╒ó╒╕╓é╒½╒¼ ╒Ñ╓Ç╒»╓Ç╒½╒┤╒¿ ╒┤╒º╒╗’ ╒╕╓Ç ╒»╒¿ ╒╡╒╕╓Ç╒ñ╒º╓Ç ╓â╒╕╓é╒╖╒Ñ╓Ç╒╕╒╛ ╒╕╓é ╒┐╒í╒┐╒í╒╜╒»╒╢╒Ñ╓Ç╒╕╒╛,╒í ╒▓ ╓ä╒í╒┐╒╕ ╓é ╒⌐ ╒Ñ ╒í ╒┤ ╒ó , ╒╜ ╒╕ ╒╛ ╒╕ ╒╛ , ╒░ ╒½ ╓é ╒í ╒╢ ╒ñ ╒╕ ╓é ╒⌐ ╒Ñ ╒í ╒┤ ╒ó , ╒Ñ ╓é╒┐╒í╒╝╒í╒║╒í╒╢╓ä╒╕╒╛:...

20. yüzy¿l¿n bälar¿nda, hiç kimsenin o vakitler yäamay¿arzulamad¿¿¿ Filistin'in k¿s¿r topraklar¿nda, oläanüstü olaylarserisi gerçekle¿ti. Döu Avrupa, Rusya ve dünyan¿n di¿erülkelerine yay¿lm¿¿ olan Yahudiler, devedikenlerinin bitti¿i, fakir,aç, hastal¿kl¿ ve eziyetli bu topraklara ak¿n etmeye bälad¿lar.S¿tma ve açl¿k sebebiyle yüksek ölüm oran¿na rämen,Yahudiler yüksek imanlar¿n¿ ve bäarma h¿rslar¿n¿ kaybetmedilerama kibutz (¿srail'de ortakläa kullan¿lan ve her türlü gelir vei¿lerin paylä¿ld¿¿¿ çiftlik gibi bir yerle¿im bölgesi) in¿a etmeyebälad¿lar. T¿pk¿ modern siyonizmin kurucusu Theodor Herzl'in"E¿er isterseniz, art¿k hayal de¿ildir" dedi¿i gibi, ¿srail'in yenidenin¿a edilmesi de bir gerçek oldu....

Na zäiatku 20. storöia sa v pustom kraji Palestíny, kde vtej dobe nechcel nikto ¿i¿, udiala pozoruhodná séria udalostí.¿idia, ktorí boli rozptýlení po celej východnej Európe, Rusku azvyšku sveta, zäali sa hrnú¿ do krajiny, ktorá oplývala bod¿äím,chudobou, hladom, chorobou a trápením....

S pöetkom 20. veka, veliki niz dogäaja je zauzeo mesto uopustošenoj Palestini u kojoj niko nije imao ¿elju da ¿ivi u tovreme. Jevreji koji su bili rasuti širom istöne Evrope, Rusije iostatka sveta pöeli su masovno da odlaze u zemlje pune korova,siromaštva, gladi, bolesti i mu¿eništva.Uprkos visokoj stopi smrtnosti zbog malarije i gladi, Jevrejinisu pali u iskušenje da izgube visoki stepen vere i ambicije ve¿ supöeli da grade kibuce (mesta za rad u Izraelu, na primer farme ilifabrike, gde su radnici ¿iveli zajedno i delili sve poslove i zarade).Baš kao što je Teodor Hercl (Theodor Herzl), osnivä modernogcionizma navodio: „Ako to ¿elite, to nije onda san," obnavljanjeIzraela postala je stvarnost....

Na pocz¿tku XX wieku w Palestynie miäa miejsce niezwyk¿aseria wydarze¿. W tamtym czasie nikt nie chciä tam mieszkä.¿ydzi, którzy rozpierzchli si¿ po cäej Europie wschodniej,Rosji oraz reszcie globu zacz¿li zbierä si¿ w regionach ziemiwype¿nionej ostem, bied¿, g¿odem, chorobami i udr¿kami.Pomimo wysokiego wskänika ¿miertelno¿ci w wynikumalarii oraz g¿odu, ¿ydzi nie stracili wiary ani ambicji, leczzdecydowali si¿ zbudowä kibbutz (miejsce pracy w Izraelu, naprzyk¿ad farma lub fabryka, gdzie pracownicy ¿yj¿ i dziel¿ si¿obowi¿zkami oraz przychodami). Theodor Herzl, zäo¿ycielwspó¿czesnego syjonizmu, stwierdzi¿, „Je¿li czego¿ pragniesz, niejest to snem". Odnowienie Izraela stäo si¿ rzeczywisto¿ci¿....

Ved beg yndelsen af det 20. århundrede skete der enbemærkelsesværdig række hændelser i Palæstinas golde land, hvoringen ønskede at leve på daværende tidspunkt. Jøderne, som varblevet spredt ud over Østeuropa, Rusland og resten af kloden,begyndte af samle sig på dette land, som var fyldt af tidsler,fattigdom, hungersnød, sygdomme og lidelser.Til trods for en høj dødelighed på grund af malaria og sult,mistede jøderne ikke deres store tro og deres ambitioner, men gik igang med at bygge kibbutzer (israelske arbejdssteder, for eksempellandbrug eller fabrikker, hvor arbejderne lever sammen og deleralle pligter og indtægter). Ophavsmanden til moderne Zionisme,Theodor Herzl, sagde: ”Hvis du vil det, er det ikke kun en drøm.”På samme måde blev genoprettelsen af Israel en realitet....

rstaunlicher Dinge im unfruchtbaren Palästina ab, wo damalsniemand leben wollte. Juden, die in Osteuropa, Russland undim Rest der Welt verstreut waren, fingen an, sich in ein Land zubegeben, wo es reichlich Disteln, Armut, Hunger, Krankheitenund Qualen gab.Trotz des hohen Sterberate aufgrund von Malaria undHunger verloren die Juden ihren hochgradigen Glauben undihre Ambitionen nicht, sondern fingen an, Kibbuze zu errichten(ein Ort in Israel, wo man arbeitet, beispielsweise ein Bauernhofoder eine Fabrik, wo die Arbeiter auch zusammen leben, allenPflichten gemeinsam nachkommen und ihr Einkommen teilen).Theodor Herzl, der Begründer des modernen Zionismus,formulierte es wie folgt: „Wenn ihr nur wollt, bleibt es keinTraum.“ So wurde die Wiederherstellung Israels Realität....

Njagaliza buli omu ku mmwe okufuna okukkiriza okw’ekipimo ekijjuvu okw’omwoyo era weyagalire mu kitiibwa ky’eggulu ekitagwaawo mu Yerusaalemi empya ewali namulondo ya Katonda!Awamu n’ekitabo ekiyitibwa Obubaka Obw’omusalaba ekyakafulumizibwa, Ekigero ky’Okukkiriza kitabo kikulu nnyo era nga kya mugaso nnyo mukulung’amya omuntu eri obulamu bw’ekikristaayo obulungi. Nneebaza n’okuddiza Katonda kitaffe ekitiibwa, awadde omukisa omulimu guno ogw’ettendo okusobola okufulumizibwa okusobola okwoleka obwakabaka obw’omuggulu eri abantu abatabalika....

Postoji pri─ìa zapisana na sveu─ìilištu u Rimu. Student koji je imao odre─æene financijske poteško─çe je otišao starom bogatom ─ìovjeku za pomo─ç. Starac ga je pitao na što bi potrošio novac. Student mu je odgovorio da je to za završetak školovanja.„A onda?”„Moram zaraditi novac.”„A onda?”„Vjen─ìati ─çu se.”„A onda?”„Ostariti ─çu.”„A onda?”...

Tento p┼Öíb─¢h se stal na univerzit─¢ v ┼ÿím─¢. Za bohatým starým mu┼╛em p┼Öišel student, který m─¢l finan─ìní problémy a ┼╛ádal ho o pomoc. Starý mu┼╛ se zeptal, jak hodlá peníze utratit. Student odpov─¢d─¢l, ┼╛e by za n─¢ cht─¢l dokon─ìit svá studia.„A pak?“„Budu vyd─¢lávat peníze.“„A pak?“„O┼╛ením se.“„A pak?“„Zestárnu.“„A pak?“...

Rooma ülikoolis kirjutati üks lugu. Üliõpilane, kes oli rahalistes raskustes, läks rikka vanamehe juurde ja palus tema käest abi. Vanamees küsis ta käest, mille peale ta raha kulutaks. Üliõpilane vastas, et raha oli ta õpingute lõpetamise jaoks.„Ja siis?“„Ma pean raha teenima.“„Ja siis?“„Ma abiellun.“„Ja siis?“„Ma vananen.“„Ja siis?“...

På et universitet i Rom finder man følgende historie: En studerende, som havde økonomiske vanskeligheder, opsøgte en gammel rig mand for at bede om hjælp. Den gamle mand spurgte, hvad han skulle bruge pengene til. Studenten sagde, at det var til afslutte studierne.”Og derefter?””Så skal jeg tjene penge.””Og derefter?””Så skal jeg giftes.””Og derefter?””Så bliver jeg gammel.”...

Er is een verhaal geschreven in een universiteit van Rome. Een college student die door financiële moeilijkheden ging, ging naar een rijke oude man om hulp te vragen. De man vroeg hem waar hij het geld voor zou gebruiken. De student antwoordde dat het was om zijn studies af te ronden.“En dan?”“Moet ik geld verdienen.”“En dan?”“Zal ik trouwen.”“En dan?”“Zal ik oud worden.”...

Her ┼ƒeyden önce, bu kitab─▒n yay─▒nlanmas─▒nda bizlere öncülük eden Baba Tanr─▒’ya tüm ┼ƒükran ve övgülerimi sunuyorum.Sevgi olan Tanr─▒, Âdem’in itaatsizli─ƒi yüzünden ölüme mahkûm olan insanl─▒k için tek ve yegâne O─ƒlu’nu bir kefaret sunusu olarak gönderdi ve bizlere kurtulu┼ƒ yolunu açt─▒. Yüre─ƒini açan ve ─░sa Mesih’i Kurtar─▒c─▒lar─▒ olarak kabul eden herkes bu imanla ba─ƒ─▒┼ƒlan─▒r, Kutsal Ruh’u bir arma─ƒan olarak al─▒r ve Tanr─▒’n─▒n bir çocu─ƒu olarak Tanr─▒ taraf─▒ndan tan─▒n─▒r. Dahas─▒, Tanr─▒’n─▒n bir çocu─ƒu olarak imanla her ne dilerse alma hakk─▒na sahiptir. Sonucu, içinde hiçbir eksi─ƒin olmad─▒─ƒ─▒ bereketli bir ya┼ƒamd─▒r ve ki┼ƒi, dünyan─▒n üstesinden zafer ile gelecek yetkinli─ƒe sahip olur....

Trên hß║┐t mß╗ìi sß╗▒, tôi xin dâng lß╗¥i tß║í ╞ín và sß╗▒ vinh hiß╗ân lên ─Éß╗⌐c Chúa Trß╗¥i là Cha ─Éß║Ñng ─æã dß║½n dß║»t chúng tôi trong viß╗çc xuß║Ñt bß║ún sách nß║ºy....

Kres┼Ñania získavajú pravú slobodu,ke─Å prinášajú ovocie Ducha Svätého,proti ktorému nie je ┼╛iadny zákon.Ka┼╛dý ─ìlovek musí dodr┼╛iava┼Ñ pravidlá a predpisy vo svojej situácii. Ak ─╛udia majú pocit, ┼╛e tieto zákony sú ako okovy, ktoré ich zväzujú, budú cíti┼Ñ zá┼Ña┼╛ a boles┼Ñ. A len preto, ┼╛e cítia zá┼Ña┼╛, ak nasledujú rozptýlenie a neporiadok, nie je to sloboda. Ke─Å sa budú oddáva┼Ñ takýmto veciam, budú ma┼Ñ len pocit márnosti, a nakoniec ich bude ─ìaka┼Ñ len ve─ìná smr┼Ñ.Pravou slobodou je oslobodenie od ve─ìnej smrti a od všetkých s─║z, smútku a bolesti. Je to tie┼╛ kontrola pôvodnej prirodzenosti, ktorá nám dáva tieto veci a získanie sily na ich prekonanie. Boh lásky nechce, aby sme akýmko─╛vek spôsobom trpeli, a z tohto dôvodu zaznamenal v Biblii spôsoby, ako sa mô┼╛eme teši┼Ñ z ve─ìného ┼╛ivota a pravej slobody....

Abakristaayo bafuna eddembe bwe bagenda babala ebibala eby’Omwoyo Omutukuvu, nga mu byo tewali mateeka.Buli muntu yenna alina okugoberera amateeka n’ebiragiro mu mbeera yonna gyabeeramu. Bwe bawulira nti amateeka gano galinga enjegere ezibasiba, bajja kuzitoowererwa n’okuba mu bulumi. Era olw’okuba bawulira omugugu ne basalawo okugoberera okwegomba kw’ensi, eryo si ddembe. Nga bamaze okwetaba mu bintu ng’ebyo, bajja kusigaza kwenyumiriza mw’ebyo bye batuuseeko, era ekinaavaamu bagwe mu kufa okw’olubeerera okubalindiridde.Eddembe erya nnamaddala kwe kuteebwa okuva mu kufa okw’olubeerera n’okuva mu maziga gonna, ennaku, n’obulumi. Era kwe kufuga embala eyasooka etuwa ebintu eby’ekika ekyo n’okufuna amaanyi okubifuga. Katonda kwagala tayagala tuboneebone mu ngeri yonna, era olw’ensonga eno Yawandiika mu Bayibuli engeri y’okweyagalira mu bulamu obutaggwaawo ne ddembe erya ddala....

Gra─æanski rat u Sjedinjenim Ameri─ìkim Dr┼╛avama je došao do vrhunca kada je 16. predsjednik, Abraham Lincoln, proglasio dan postne molitve 30. travnja 1863.„Današnje strašne katastrofe mogu biti kazna za grijehe naših o─ìeva. Bili smo previše ponosni zbog našeg uspjeha i bogatstva. Bili smo tako ponosni da smo se zaboravili moliti Bogu koji nas je stvorio. Moramo ispovjediti grijehe nacije i zatra┼╛iti Bo┼╛ju milost i naklonost sa našim skromnim stavom. To je du┼╛nost gra─æana Sjedinjenih Ameri─ìkih Dr┼╛ava.”...

Terwijl ik bedien, krijg ik vaak vragen zoals, “Waar is God?” of “Toon mij God,” of “Hoe kan ik God ontmoeten?” Mensen stellen dit soort vragen omdat ze niet weten hoe ze God kunnen ontmoeten. Maar de manier om God te ontmoeten is veel gemakkelijker dan we denken. We kunnen God eenvoudigweg ontmoeten door Zijn geboden te leren en ze te gehoorzamen. Ondanks dat vele mensen dit feit weten vanuit hun denken, falen ze echter toch in het gehoorzamen van de geboden, omdat ze de eigenlijke geestelijke betekenis die achter elk gebod zit niet begrijpen, welke voortkwam als een gevolg van de diepe liefde van de Vader voor ons....

K┼Öes┼Ñanství je víra, prost┼Öednictvím které se lidé setkávají s ┼╛ivým Bohem a zakoušejí jeho p┼»sobení skrze Je┼╛íše Krista.Proto┼╛e B┼»h je všemohoucí B┼»h, který stvo┼Öil nebesa a zemi a vládne d─¢jinám vesmíru stejn─¢ jako nad ┼╛ivotem, smrtí, prokletím a po┼╛ehnáním ─ìlov─¢ka, odpovídá na modlitby svých d─¢tí a tou┼╛í po tom, aby vedly po┼╛ehnané ┼╛ivoty, jak se na Bo┼╛í d─¢ti sluší....

Nagiging tunay na malaya ang mga Cristiano habang isinasabuhay ang mga bunga ng Banal na Espiritu, laban sa mga ito ay walang kautusan.Dapat sundin ng bawat isa ang mga tuntunin at kautusan saan man at anuman ang katayuan nila sa buhay. Kung iniisip nilang parang nakatali sa mga ito, mabibigatan at mahihirapan silang sumunod. At kung pipiliin nila ang kasamaan at kaguluhan dahil nahihirapan sila, hindi sila magiging malaya. Pagkatapos nilang magsaya sa mga ganitong bagay, makakadama sila ng kawalan. Mapupunta sila sa walang hanggang kamatayan.Ang totoong kalayaan ay kalayaan mula sa walang hanggang kamatayan, at mula sa pagluha, kalungkutan, at pasakit. Ito rin ay pangingibabaw sa orihinal na likas na nagbibigay sa atin ng mga bagay tulad ng mga ito at magkaroon ng kapangyarihan para talunin ito. Ayaw ng Diyos ng pag-ibig na magdusa tayo sa kahit na anong paraan. Dahil dito, isinulat Niya sa Biblia ang mga paraan para tamasahin ang lubos na kagalakan ng buhay na walang hanggan at tunay na kalayaan....

Perang Sipil di Amerika Serikat mencapai puncaknya ketika presiden keenam belas, Abraham Lincoln memproklamirkan doa puasa pada 30 April 1863.“Bencana menakutkan yang terjadi sekarang mungkin merupakan hukuman dari dosa-dosa nenek moyang kita. Kita terlalu sombong atasa keberhasilan dan kekayaan kita. Kita begitu angkuh sehingga kita lupa untuk berdoa kepada Allah yang telah menciptakan kita. Kita harus mengakui dosa-dosa bangsa kita dan meminta pengampunan dan kasih karunia Allah dengan sikap rendah hati. Ini adalah kewajiban warga negara Amerika Serikat.”...

La începutul secolului al 20-lea, o serie de evenimenteextraordinare au avut loc pe meleagurile goläe ale Palestinei,unde nimeni nu dorea s¿ locuiasc¿ în acel moment. Evreii, carese împr¿¿tiaser¿ prin întreaga Europ¿ de Est, prin Rusia ¿i restulglobului, au început s¿ se îngr¿m¿deasc¿ pe un p¿mânt plin dem¿r¿cini, s¿r¿cie, foamere, boli ¿i durere.În ciuda ratei înalte de morbiditate datorat¿ malariei ¿ifoametei, evreii nu ¿i-au pierdut credin¿a ¿i ambi¿iile, ci auînceput s¿ construiasc¿ kibbutz-uri (un loc de munc¿ în Israel,de exemplu, o ferm¿ sau o fabric¿, unde muncitorii locuiauîmpreun¿, împ¿r¿indu-¿i toate corvezile ¿i veniturile). Dup¿cum a afirmat Theodor Herzl, fondatorul zionismului modern:„Dac¿ dore¿ti acest lucru cu adev¿rat, acesta se va întâmpla",recl¿direa Israelului a devenit o realitate.

Ma soovin kõigepealt tänada ja austada Isa Jumalat, kes juhatas meid seda raamatut välja andma.Armastuse Jumal saatis oma ainusündinud Poja Jeesuse Kristuse lepitusohvriks Aadama sõnakuulmatuse patu tõttu hukkamõistetud inimkonna eest ja sillutas meie jaoks päästetee. Kui keegi usub seda ja avab oma südame Jeesust Kristust Päästjaks vastu võttes, saab ta oma patud andeks, talle antakse Püha Vaimu and ja Jumal tunnistab, et ta on jumalalaps. Lisaks, tal on jumalalapsena õigus saada vastus kõigele, mida ta usu läbi palub. Selle tulemuseks on külluslik elu, kus pole millestki puudust ja ta suudab maailmast võidukalt üle olla.Piiblis räägitakse, et usuisad uskusid Jumala väge, mille abil loodi midagi eimillestki. Nad kogesid Jumala hämmastavaid tegusid. Jumal on sama eile, täna ja igavesti ja Ta teeb oma kõigeväelise väega samu tegusid neile, kes usuvad ja elavad Piiblisse kirja pandud Jumala Sõna alusel.